Võib võluda rooside haprus, nende värv ja aroom, aga mind veel enam nende vaprus, nende mehine iseloom.
Ehk olete näinud, kuis neist on üle käinud mustad pilvedehärjad, vihast üleni märjad, et neid maatasa sõtkuda, kuid nemad oma päid ei nõtkuta!
Siis oodake silmapilku, mil vihmad on aetud pakku ja päike taas ilmunud pilvede prakku: te näete küll väsimust puudel, kuid rooside naerusuudel vaid säravaid kastetilku!