Ma olen väga motiveeritud, sest kirjutasin täna pool päeva motivatsioonikirja. Tore tõdeda, et ma olen jälle kogemuse võrra rikkam. See on üks suur muljejätmine ja võtab palju aega.
Ma olen pisut motiva...ups :))) intuitsiooniusku. Praegu terve päev ERASMUSEga tegelenud on mul tunne, et järgmine aasta välismaal tundub loogiline. Eks näis. Täiesti minust sõltuvalt nii ka edasi minna ei saa. Ühesõnaga olen motiveeritud.
PS! Kas keegi peale minu ka sellest kirjutisest aru saab? Segane

Nägin täna unes, et lõikasin oma juuksed lühikeseks....apppi! Ja siis mõtlesin veel, et kuigi mõnikord unenäod ja tegelikkus lähevad segamini, aga seekord on tegelikkus. Nii kurb oli :(
Minu loogika oli see, et kui need ära lõigata, siis saan ma kanda kahtmoodi soengut - lühikesi, natuke lühemaid kui õlgadeni ja pikki, kui oma juuksed juuksepikendamise meetodil tagasi panna. Ma ei saa aru, miks ma üldse lühikesi peaksin tahtma - isegi unenäos ei julgenud ma neid peeglist vaadata.

Pärast nägin, et leidsin ühest pargist suure varanduse - ühe põõsastiku all oli palju pärlikeesid, kette, ilusaid ripatseid, käekette, sõrmuseid..., ka riideesemeid-aksessuaare: salle, rätikuid. Leidsime enne ka ühe rahakoti ja pärast, kui politsei tuli,(*) siis selgus, et rahakotis oli testament, kus oli kirjas, et kes selle paberi leiab, sellele kuulub kogu varandus (hehhee, see viimane oli peale väikest ülesärkamist(*) ja sel hetkel minu mõtlemine juba mõjutab unenägu).

Unenäod on nii värvikad ja omapärased, et kui ma üritan paari sõnaga neid kirjeladada, siis ma saan aru, et teised inimesed kujutavad seda hoopis teistsuguselt ette. Võib-olla peaks mõne täpselt üles tähendama - oleks hiljem kihvt lugeda... Värvivalikud, ruumipaigutus, inimesed reaalsest elust, kes mõnikord on unenäos teistsugused või mõtlevad kellegi kolmanda mõtteid.

Kolm mul oli kaunist sõna (Paul-Eerik Rummo)

Kolm mul oli kaunist sõna,
sõna sõnatut,
nime nimetut.
Üks oli kuldne, üks hõbene
ja üks oli valgevaskine.

Oi, sina tüdruk täherinda,
sulle need kolm kõik kinkisin.
Muud pole anda mul muretul
vilepuhujal varatul.

Ühe panin päikseks pääle päeva
punasena pulbitsema.
Seal ta laseb laia laulu,
kuldseid kannuseid kõlistab.

Teise panin kuuksi kumendama
alla su akna, toa tahaje.
Seal ta igatseb ja huikab,
huikab sind hellakest hõbeselt.

Kolmanda panin ma täheksi,
täheks su silmisse,
täheks su sõrmisse,
täheks su täherinnale.
Selle suudlen sealt tagasi.

Meile antakse (Juhan Viiding)

Meile antakse rohtu,
meie võtame rohtu.
Veel on õhku ja rohtu,
kuid me aimame ohtu

Ja kui tunneme ohtu,
mis võib surmata mulla,
miks me juba ei kohtu?
Meil tuleks kokku tulla.

Me ei saa olla rahus,
elades liiga lahus.
Elada liiga ligi
võimatu ometigi.

Ruumi on väga vaja.
Ruum on aegade maja.

Veel me tunneme ohtu.
Veel on ruumi ja rohtu.

Veel me tunneme...
Veel on ruumi...

Ühtehoidmise laul (Paul-Eerik Rummo)

Me hoiame nõnda ühte
kui heitunud mesilaspere
me hoiame nõnda ühte
ja läheme läbi mere
mis tõuseb me vastu tige
ja läheme läbi mere
ja muud me ei vaja tuge
kui üksteise selged õlad
ja muud me ei vaja tuge
kui ühised rõõmsad võlad
mis üheskoos tuleb meil kesta
need ühised rõõmsad võlad
mis meri ei saa meilt pesta

Ma tahan su rindade kaudu
ka tuult mis neid puudutab mõista
ja tahan su kandade kaudu
sel maal millel seisad seista
ja mõelda kõigile maile
see maa millel seisame seista
on antud armastajaile

Sa armasta siis minu silmi
kui neis on maailmataevast
ja laula vaid seda mu salmi
mis sõlmub mu südamevaevast
mis sõlmub mu südamevaevast
kui aiman tundmatuid ohte
see salm on mu südamevaevast
kas oskame hoida kõik ühte

Kas oskame hoida ühte
kui heitunud mesilaspere
kas oskame hoida ühte
ja minna nii läbi mere

Kas oskame hoida ühte

Kõla, kõla, kõla on kompass ja indikaator.

Mul on oma tõde, mitte kellelti teiselt ülevõetav. Ma pean seda järjest avastama. Otsin, miks muusikat teha. Võimalikult lihtsalt ja sisemise tähendusliku loogikaga. Kui ma end juukseotstest varbaküünteni hästi tunnen ja ei pea pingutama, siis seda õigem on. Lihtsalt kuula oma mõtet - mäng on selle nõtke kehastus. Lihtsalt, loogiliselt, anna ruumi.
Oluline on sõnum, muusika, teos, mina olen vaid edasiandja. (Parim filmimuuusika on see, mida sa tähelegi ei pane.) Minu mängus kõlab minu elukogemus oma mitmekihilisuses ja ruumilisuses ja tõesüsteemide rohkuses. Teed muusikat endast lähtuvalt, enda pärast. Nii on õige.
Kus on teoses struktuur ja piirjooned ning vastandina vabadused, mis teevad minu esituse ainulaadseks. Idee, et pead mõtlema ja "uskuma" igat ainsamatki nooti tuleb minu juurde järjest tagasi. Otsin sooja, rahulikku ja toetavat õhkkonda.

Kõhugripp tabas täna öösel ka mind. Õnneks väga kergel kujul, sest kavatsen end homme juba terveks vormistada. Praeguseks on 5,555555555555...6% perest sellega juba vahetult kokku puutunud. Sellega kaasneb enamasti palju suurem kurnatus kui haigus ise väärt on ja ma magasingi pool päeva maha ja kavatsen öö otsa magada. Jälle üks kallihinnaline päev ilma flöödimänguta. Oeh. Seeeest surfasin üle ootuste palju internetis (suurem osa sellest üsna mõttetu ajaraisk, aga mõned asjad tegin ära). Vähemalt on mul olnud aega mõelda. Millest? Kõigest, mis pähe tuleb. Jällegi pole mingit erilist tulemust ette näidata, aga kõik ei olegi ratsionaalselt hinnatav. Koristasin ja kuulasin palju muusikat. Peamiselt Polina lemmikuid ja .... jõudsin järeldusele, et nii erinevaid ja nii palju lugusid järjest kuulata pole mõtet. Eriti haiguses tuimase peaga. Lihtsalt ei jõua varsti enam jälgida, kuid siiski kargasid kõrva mõned lood erilise kõlapildi, mõne huvitava-üllatava motiivi vm pärast. Igatahes palju huvitavat ja väga erinevat muusikat. Nende lemmikplaatide kuulamine on ikka nii suur töö, et seda jätkub terveks aastaks. Suurepärane. Siiani olen igaüht ainult nuusutada jõudnud.