Kas võilill on tõesti nii ilus!?

Meenutusi suvest

Äratundmishetked motivatsiooniteooriast (Maslow)

MILLEGI TAHTMINE ISEENESEST VIHJAB JUBA TEISTE TAHTMISTE OLEMASOLEVALE RAHULDATUSELE.
- mul on aeg-ajalt, enamasti pingelisel kooliajal ja enne sessi selline olukord, et mul ei ole huvisid ega soove. Nagu polekski maailmas lõpmatult kirju hulk suuremaid ja väiksemaid huvitavaid asju, tegevusi ja inimesi ning soov näiteks pilli mängida on mul rohkem teadmisena mälus kui tõeline tunne. Pinge ja ühesuunaline eesmärgistatud tegevus viivad lõpuks selleni, et ainuke, mida ma tahan, on puhata, mitte midagi teha ja et mind rahule jäetaks. Kuna see aga minu minapildiga kokku ei lähe - pigem olen ikka aktiivne ja ei püsi paigal, siis on mul teinekord seda tahtmist väga raske uskuda ja aktsepteerida. Tervis mul annab juba ülepingest märku - pea käib ringi ja... Kuid täna leidsin just sobiva tegevuse: istuda puu all murul maas, nautida silmad kinni päikesepaitust ja soojust näol. Super!

INDIVIIDID OSALT LOOVAD OMA TAKISTUSED JA VÄÄRTUSTATAVAD OBJEKTID.
- olin just ka mõelnud sellele, et see eksamini jäänud päevade lugemine tekitab mulle lisapinget. See on üks minu loodud tehislik takistus minu flöödimängule. Peaksin unustama tähtajad ja vaid hoolitsema selle eest, et ma jõudsalt tegeleksin lugude päheõppimise ja harjutamisega - protsessiga. See, kas kuu aega on pikk või lühike aeg, sõltub ainult suhtumisest ja sellest, kuidas ma seda aega kasutan. See võib olla ikka väga pikk aeg... Teiseks võiksin ma eksamit kui objekti vähem väärtustada... või vähemalt valida, kuidas sellesse suhtuda - mis oleks minule positiivne ja millised ootused lõhuvad mind.

HOLISTLIK MAAILMAPILT EELDAB, ET INDIVIID ON ÜHTNE JA ORGANISEERITUD TERVIK. TEISALT TULEB ARVESTADA SELLEGA, ET MÕNIKORD ORGANISM EI KÄITU ÜHTSE TERVIKUNA (nt esinemisärevuses või tehes mitut asja korraga). TEGEVUS ON KÕIGE ÜHTSEM EDUKALT SUURE RÕÕMU VÕI LOOVUSE VÕI HÄDAOHUGA SILMITSI SEISTES (liiga suur pinge lagundab ühtsust, nt abitus, närvist tulenev kontrollimatus, keskendumatus teadlikele eesmärkidele).
- vot nii. Teadlikud eesmärgid on need, mida me endale sõnastame, näiteks asjad, mida me soovime, kuid enamasti need pole eesmärgid vaid abivahendid eesmärgile jõudmiseks ning võib-olla tuleb liikuda veel mitu astet alateadlikkuse suunas kuni jõuame lõpliku eesmärgini. Inimeste basaalsed ehk lõpikud ihad on palju sarnasemad ja ühisemad kui esmapilgul paistab. Näiteks ajend, mis üht inimest kihutab reisima teise maailma otsa ja teist paneb nokitsema oma aias, võib olla sama - soov eneseteostuse järele.

SAAVUTAMISE VÕIMALIKKUS.
- inimene ei püüdle teadlikult ega ka vist alateadlikult selle poole, mis kujutluslikult pole tema olukorras või keskkonnas võimalik. Ihade rahuldamine aga tekitab järjest uusi emotsioone. Lõpuks võib öelda, et kõik organismi seisundid on motiveeritud. Motivatsioon on konstantne, lõpmatu, hoovav ja kompleksne. Rahuldus saavutatakse vaid lühiajaliselt või samm-sammult liikudes.

JA LÕPUKS - ON OLEMAS KA MOTIVEERIMATA TEGEVUSED: NENDE EESMÄRK ON KAITSEV VÕI ÄRAHOIDEV.
- see on samuti oluline omadus ja mõjub näiteks meie pikaealisusele (seal oli veel muidki sõnu, aga mulle meeldis ja jäi meelde see).

Nüüd on ilmad juba nii kevadet täis, et isegi vihmapilved, mis aknast vaadates ju nii ebamugavust ennustavad, osutuvad lähemal katsumisel väga meeldivaks - värske, niiske ja soe, kevadlõhnaline - ja loodus saab rohelusse tõusta.

Ikka veel on nii palju lihtsaid väikeseid asju igatseda. Tuletan meelde, et umbes aasta tagasi ma ju ei osanud neid veel soovidagi. Nüüd aga märkan, et mida rohkem neid järgida, seda parem. Ka ebaloogilisi.... kui need seda ongi.

Ühe asja tegemine võib olla nagu põuakuiv maantee, pikk ja igav, tolmune, edasi ära sooviv - millal ma küll jõuan teisele poole silmapiiri... Või. Vee all,vee peal, valguspeegeldustes, läbi värvilise uppunud lehe, tuule laulu, iga puu tagant ja juure alt, avastades, peites, joostes, innustudes, ehmatades, huviga ja särasilmil mööda iseoma rada, mis põimub teistega.