mõtted...

Mu vend tõusis eile kell 12. Saavutus omaette. Ma mõtlesin, kas peaks talle midagi ütlema. Näiteks kui sa tahad olla oma aja peremees, siis tõuse hommikul õigel ajal. Sellega on pool võitu juba käes. Aga kuna ma ise naudin täielikku oma rütmi ja ei pea kohustusena midagi tegema (õnneks olen ma kodus haige ja muud majaelanikud saavad omavahel ise hakkama), siis mõtlesin, et ei - võib-olla on temal peale sessi just vaja väikest perioodi korratust. Oma rütm ongi see, kui jõuad ise selleni, et tahad enda või oma tegutsemise juures midagi muuta.

Aga mina võtsin nõuks täna kell 8 tõusta. Kõigepealt segunes äratuskell unega, siis sain aru, et selle peale peaks ärkama ja kui ma lõpuks kella vaatasin, oli ta juba kuus minutit tirisenud. Külm oli. Hakkasin siis vaikselt tegutsema. Head aega kassile, kes pärast pojatralli tähelepanu vajab ja üllatus-üllatus nõustub meie voodis magama. Panin riidesse, kammisin juuksed, korjasin kokku paberikorvid ja tegin kaminasse prügitule ning lisasin mõned puitbriketid; tegin hiina musta puruteed ingveriga ja meega, mis on päris hea leid. Maitse peaks moodustama terviku. Teine "maitseelamus" selles mõttes oli natuke liiga pehmeks keenud riis, millele lisasun pisut soola (tavaliselt ma seda ei tee :), micros soojendatud kalapulgad ja Neeme tehtud leib, mis isegi spetsiaalse küpsetuspulbriga jääb meie masinas korralikult kerkimata-küpsemata. Aga sellepärast see muu toidu juurde ideaalselt sobiski - kõik oli pehme ja tihe. Hakitud toorest kapsast ka juurde. Njämma! ja söögimure on pikaks ajaks lahendatud. Mulle sobib kõige paremini süüa kaks korda päevas - kella üheteiskümne paiku ja umbes kell viis. Siis sööd kõhu täis ja olemine ei ole raske (eriti hommikul pärast tõusmist - see on päeva parim aeg!). Kõige raskem on muidugi välja mõelda, mida nüüd süüa. Aga kuna mulle meeldib hästi süüa ja söömine mõjutab kogu olemist, siis ma siiki tegelen selle küsimusega. Hea meelega!

Säh sulle vabadust ja endaga tegelemist! Peamiselt tegelen söömise ja magamisega :)))))