Leidsin 1010. aasta 10. detsembri postituse. Mis iganes see ka polnuks, kuid ... tunnen, et ma pole kunagi varem nii ARMASTATUD. Ehk ei ole mul elus olnud ilusamat aega?
Sain oma blogi jälle lugedes aru, et ju soovisin oma ellu rahu, aeglust, seisatust, puhkust - siin see nüüd on ja see ei tähenda, nagu oleks elu läbi. Et kool saab läbi ja võimalused elus samuti. Nüüd soovin leida uut sihti, mis paneks mind põlema, milles ma jõudsalt kulgeksin, tunneksin end lennuka ja vabana ning et armastus ja soojus sealtki ei puuduks.
Head kogu maailmale!
skip to main |
skip to sidebar
Siin blogis räägin ma sellest, millest on vajadus kirjutada. Ehk siis oma elufilosoofiast ja lihtsalt sellest, mis mind hetkel huvitab.
Võib võluda rooside haprus,
nende värv ja aroom,
aga mind veel enam nende vaprus,
nende mehine iseloom.
Ehk olete näinud,
kuis neist on üle käinud
mustad pilvedehärjad,
vihast üleni märjad,
et neid maatasa sõtkuda,
kuid nemad oma päid ei nõtkuta!
Siis oodake silmapilku,
mil vihmad on aetud pakku
ja päike taas ilmunud pilvede prakku:
te näete küll väsimust puudel,
kuid rooside naerusuudel
vaid säravaid kastetilku!
Johannes Semper
nende värv ja aroom,
aga mind veel enam nende vaprus,
nende mehine iseloom.
Ehk olete näinud,
kuis neist on üle käinud
mustad pilvedehärjad,
vihast üleni märjad,
et neid maatasa sõtkuda,
kuid nemad oma päid ei nõtkuta!
Siis oodake silmapilku,
mil vihmad on aetud pakku
ja päike taas ilmunud pilvede prakku:
te näete küll väsimust puudel,
kuid rooside naerusuudel
vaid säravaid kastetilku!
Johannes Semper
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar