RONGILUULE

Sõitsime Pärnust tagasi ja rongiklaasidel seisid sellised luuleread...otse elust enesest :)

ANDESTAGE MULLE
et ma ei oska
armastada nii nagu vaja
lilli ja teatripileteid tuua
trehvamas käia
ja tundide kaupa
raekoja taga või kaarsilla ees
teid kannatlikult oodata
tammudes jalalt jalale
mõõdujate pilkude tule all
näe kus armunud lollpea
yldiselt kena poiss
ainult habe on kole
tydruk pole teda kindlasti väärt
tule koolivend
teeme parem ühed õlled
su plika on teisega läinud
vabandage mis maksab
üks õis
JOHNNY B

Uksed käivad omaette,
riivamata riive-kette,
puutumata lävepakku,
uskumata piidaprakku,
ootamata kevadet.
Vähe enne õhtuhakku
täpselt siis, kui kell käib ette,
eksib meie peegli ette
keegi, kellel juuksed valged.
Silub selgeks silmapette,
puistab viimset päevavalget
roostet meie kraanivette.
MARI VALLISOO

Ja nii on palju põnevam.
Tuleb meelde matkamine
ja rabaigatsus,
kui näed kõiki seljakotte
ja rattaid koormatuid
seal rongis...