Soolaleiba

Minu kallid sõbrad, olete oodatud minu juurde Jahu 7A soolaleivapeole esmaspäeva õhtul 18.57.
Ma pärast ütlen, miks selline kellaaeg. See oli Polina idee ja sealt saab ju ainult toredaid mõtteid tulla.
Keda juba kutsunud, nendega tekkis kohe küsimus, mida kingiks tuua. Tegelikult pole midagi vaja. Ma ei tea, kuidas teiega, aga mulle meeldib, kui mul ei ole liiga palju asju, eriti selliseid, mida ma umbes kord aastas kasutan. Mulle meeldiks käia ringi ja tunda ära, et SEE siin järsku on nüüd minu asi, viin selle koju ja nii tunnen iga natukese aja tagant rõõmu pisikestest asjadest. Kuid sellest lähtuvalt ongi ju õigem teile öelda, mis mul siis puudu on ja selles pole mingit kahtlust: mis mulle kõige rohkem rõõmu valmistab.
Minu lemmikasju (ja asjad mulle kahtlemata meeldivad, ma ei tea, kas see on nõrkus või mitte, aga mulle meeldivad minu ilusad korras ja saamislooga asjad) iseloomustab kõige paremini sõna TARBEKUNST. Selles on ühendatud tarvilikkus, sest ma tahaksin neid kasutades nautida nende vajalikkust ja paikasobivust, ning kunst, ilu, esteetika. Laske väga vabalt fantaasial lennata ja tooge midagi pisikest ja omapärast, mis leiaks minu igapäevaelus oma koha. Mul ei ole tegelikult mitte midagi vanade kasutatud asjade vastu, sest mulle teeb alati rõõmu, kui saab mõnesse pikalt seisnud asja jälle elu sisse puhuda vastukaaluks tarbimisbuumile. Kodu, kus kõik on uus ja läikiv, on otsekui külm ja elutu, ning läheb aega, enne kui mina ja asjad end sisse elavad. (Ma loodan mingisuguse piinlikkustunde ajel, et keegi seda kirjutist väga ei loe, aga) selle pika jutu põhjendusel ma kirjutan siis üles, millest ma natuke puudust olen tundnud...
Võib-olla peaks paar sõna ütlema ka toa värvilahenduse kohta. Sinine, aga mitte indigo. Pigem selline tuhkjas tapeet, millel valges õrnad lillekesed peal. Muud seinad helesinakat tooni. Ise ma muidugi ei saanud purpurset sisse toomata jätta :) Materjalid puidust lagi ja muid detaile, punastest kividest ahi, tumedad töötlemata puidust palgid taladeks. Vannituba on valgete ja kreemjate plaatidega, sinna lisaksin roosat.

lõikelaud (vaieldamatult meeldib mulle puidust alus) olengi juba laua ära kriipinud ja nuga nürib see ka
enne tundsin puudust ka kööginoast, aga praegu kipun arvama, et Mai kingitud/laenatud lauanuga ja minu soome puss ajavad asja väga kenasti ära - ongi omapärane
mul pole ühtegi päristaldikut ise olen seni kaussi kasutanud ja ühekordseid nõusid on mul ka
nuge-kahvleid-lusikaid mul on
mõni rätik kuluks ka ära, nõuderätikud sealhulgas
väike kulp
väike vaip vannituppa, kujutan ette midagi roosa-valge- ja purpurpunase-triibulist
mõni ilus kirju kauss võiks ju ka veel olla ja üht malmist potti igatsen ka, mõtlesin seda millalgi turule jahtima minna
muidugi teekann on vaieldamatult vajalik

Tegelikult hindan ma endiselt kingituste üllatuslikkust, sest võib-olla näete teie ikkagi mõnd asja kõrvalt paremini, mis mul puudu on. Ja veel kord pean tungivalt kordama, et ainult ennast kaasa võttes olete avasüli oodatud.