Sõbrapäev

Täheldasin täna hommikul, et olen viimasel ajal inimestele iga tähtpäeva puhul hakanud õnne soovima lausega: "Sulle ka!" :) Tundus, et seda asja tahaks muuta ning soovisin pool päeva inimestele head sõbrapäeva. Siis läks juba meelest... Aga õhtul lugesin Kadri blogist, et tiigriaasta algas. Seda oleks võinud ka soovida. Especially näiteks... aga vist pole tark loetlema hakata, sest keegi võib ju kogemata välja jääda ja end puudutatuna tunda. Minu jaoks on see siiski üsna oluline - mitte nii väga, et algas, aga üldse, et nüüd on see kauaoodatu siis käes... selle tiigri sünnipäev oli päikseline ja sõbralik.

PS! Hommikul mõttes päevaplaani koostades jätsin jõuharjutused ära. Kavatsesin rongiga Aegviitu sõita ja tundus, et lumessumpamine võiks neid ajapuudusel asendada. Mängisin pisut flööti (liiga vähääää, aga kuu hakkab kasvama alles homme :) ja jõudsingi rongile. Päike muudkui säras ja säras. Lumessumpamist ma seekord siiski eriti ei harrastanud - käisin pigem piki sissesõidetud autoteid -, aga õnneliku juhuse tõttu valisin teise ala. Leidsin nimelt ühe väga laheda torni. Tundus, et nõukogude sõjaväe pärandus. Metallkonstruktsioon, redelid jupiti ja platvormid vahel, üsna mugav ronida, kuid eriti turvatud küll polnud - ääred avali. Ma arvan, et on üsna usutav, et ma sinna otsa pidin ronima ja ka see, et ma muidugi ka TIPUS ära pidin käima. Kuid uskuge või mitte, seal üles-alla käimine võttis kokku tund aega. Torn oli umbes kolm korda nii kõrge kui lähem mets. Ma ei julge kõrgemaks hinnata. Samas väga kindel, sest keskelt ja tipust jooksid nelja külge maha tugevdustrossid. Ega ma ei kiirustanud, peatusin pea igal platvormil, neid võis kokku olla üle kümne, pildistasin telefoniga (rohkem fotosüüdistuse tarbeks), mõtlesin, kas aitab küll või veel mitte ja ootasin, kuni suurem hirm jälle üle läheb. Tegelikult olid kõik redelid ühesugused, nii et kui ronimine juba selge, siis lased aga käia. Keskel oli hirmsam - vaatad iga korraga, kuidas puuladvad kaugemale jäävad -, aga kõrgemal ei olnud see vahe enam nii nähtav - need jäid juba nii kaugele, et polnud väga vahet, kas sa olid veel kuus meetrit kaugemal või mitte. Kõrguse kartust mul väga pole, aga kõrguse ettevaatus on väga tugev. Tipus kallistad ikka mõnda aega posti ja katsud jalaga ümberringi lume all eksisteerivat metallpõrandat... aga ma ütlen, et väga kena tugev torn oli. Ja päike siras kõik see aeg alasti taevas. Lükkasin lund ja see langes sätendava leegina alla. Lummav.