Siin blogis räägin ma sellest, millest on vajadus kirjutada. Ehk siis oma elufilosoofiast ja lihtsalt sellest, mis mind hetkel huvitab.
kolmapäev, 5. jaanuar 2011
Minu kena punane kohver pole endiselt jõudnud. Nii mõnestki asjast tunnen puudust. Rohtudest, raamatutest, piltidest, nootidest, viimase aja rõõmuostust....
Oi, mis lennuga reisisid? Ja kas 3-jalgne on ka kohvris? Ma loodan, et saad peagi kätte. Kahju, et läksid...me ei saanudki korralikult maha istuda. Nüüd mul puhkus ja see on kõige igavam puhkus ever. Isegi Oldes pole mänge :(
Oi, alles praegu loen sinu küsimusi... Kolmejalgne oli kohvris, jah. Nüüd on siis jälle minuga ja varsti tuleb minuga maailma avastama.
Muretse omale raamat, mida Dana ja Polina soovitavad - Clarissa Pinkola Estes "Naised, kes jooksevad huntidega" ja igavusest võid seega vaid unustada...
Võib võluda rooside haprus, nende värv ja aroom, aga mind veel enam nende vaprus, nende mehine iseloom.
Ehk olete näinud, kuis neist on üle käinud mustad pilvedehärjad, vihast üleni märjad, et neid maatasa sõtkuda, kuid nemad oma päid ei nõtkuta!
Siis oodake silmapilku, mil vihmad on aetud pakku ja päike taas ilmunud pilvede prakku: te näete küll väsimust puudel, kuid rooside naerusuudel vaid säravaid kastetilku!
2 kommentaari:
Oi, mis lennuga reisisid? Ja kas 3-jalgne on ka kohvris? Ma loodan, et saad peagi kätte. Kahju, et läksid...me ei saanudki korralikult maha istuda. Nüüd mul puhkus ja see on kõige igavam puhkus ever. Isegi Oldes pole mänge :(
Oi, alles praegu loen sinu küsimusi...
Kolmejalgne oli kohvris, jah. Nüüd on siis jälle minuga ja varsti tuleb minuga maailma avastama.
Muretse omale raamat, mida Dana ja Polina soovitavad - Clarissa Pinkola Estes "Naised, kes jooksevad huntidega" ja igavusest võid seega vaid unustada...
Postita kommentaar