Ütlen nii, nagu minu kallis-kallis sõbranna - nende päevadega on nii palju muutunud. Mis oli tähtis, on nüüd kõrvale lükatud ja pinnale on tõusnud olulisem (nagunii on kõik suhteline, nii et ükskõik, kuidas ma seda kirja panen). Aga tähtis on see, et mul on oma toas hea olla, endaga on hea olla ja see tundubki nüüd tähtis. Oluline on terveks saada läbi rahu, rõõmustada ja KOOS sellega tahan millalgi edasi minna. Ehk lähen praegugi, kuigi ma midagi ei tee*. Ehk tulevadki õiged asjad iseenesest.
*Ma teen kogu aeg midagi, ma ei oskagi seda hästi kirjeldada, miks mõne asja tegemine tundub mulle tegemine ja teine mitte.