Väga huvitav... kas ma olengi olema õppinud?! Võib-olla ei ole minul endal selles just erilist rolli. Vahel käin maha nagu kell. Sisemus juba ammu karjub selle järgi ja ei leidu motivatsioonipiskut ka, et vanamoodi jätkata. Hindan selliseid hetki, sest see on väärtuslik puhkus - ole ja mine.
Vahel tunnen end nii lapsena. Nii palju oma tõekspidamisi tahaks uuesti kahtluse alla panna. Mõnikord paneb väike mõttekilluke - midagi, mida olen näinud või kuulnud, kogenud, jälle nägema seda, et ühe ebaõnnestumise tagajärjel avaneb mulle hoopiski terve valik võimalusi.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar