Ma harjutan vähe. (esiteks: see on minu hinnang ja alati see pole nii). Kas ma siis ei taha sellega tegeleda? Mõtlesin sedapidi, lasin mõttes lahti oma kinnis-unistusest. Mis siis, kui ma teen midagi muud. Mitte kardinaalselt - "ei loobu, sellest, mida armastan", vaid teen midagi uue nurga all, mitte klassikaliselt, nagu kõik... Otsin uue nüansi, stiili, väljundi, kus kasutan teisi oma tugevaid külgi.
.........................................................................................................
mõtlesin
.........................................................................................................

Ja kõik on ikka nii nagu enne..., kuid hoopis teisiti. MA TAHANGI SEDA, MIDA ÜTLESIN, aga nüüd on tahtmise juures vabadust, iseolemist. See asi EI ole kohustus. Õnnelik saab olla ka ilma olemata maailma parim flöödimängija. Aga see on ikkagi asi, mida ma jään püüdma, sest see tundub hea ja õige.

+ oma teisi tugevaid külgi saab kasutada probleemi lahendamiseks, organiseerida see ära. Parim juht on see, kes ei tee ise, vaid paneb teised tegema nii, et kõigil on hea.

+ minu unistus ei seisne saamises "maailma parimaks", teistega võrdlemine ei ole eesmärk