Lähme jälle sõitu. Seekord siis Austriasse suusatama. Pakime pere ja suusad-pakid autosse/boxi ja läheb lahti. See on täpselt meie-perelikult pöörane ja lahe, et nii on võimalik lihtsalt minna. Ma nimetan seda suureks mõtlemiseks, väga palju ettevõtmisi või pigem tegematajätmisi on kinni mõtlemises. Ei pea ju loobuma põhjendusega, et nii ei tehta, kui asi on põhimõtteliselt võimalik.
Ega ma Eestis pole mitu aastat suuski alla saanud, nii et pean minema kusagile kaugemale häbenema, et sõita ei oska ;) Siin ju kõik tunnevad kõiki ja näevad, mis naabrid ümberringi teevad. Ma sean ennast kenasti väikesete õde-vendade kõrvale titemäele ja teen näo, et pean nende järgi vaatama. Küll ma hakkama saan! See oli muidugi nali.
Sõidame pühapäeval ehk uue loomaaasta alguses. Kui uskuda, et nii, kuidas aastat vastu võtad, nii see möödubki, siis peaks ma sel aastal küll palju reisida saama.
Aga praegu olen ma väsinud. Ei teagi miks või millest ja kuhu kõik aeg kaob. Akadeemias on praegu meistrikursused Grossing Borders - kammermuusika (akordion, löökpillid), džäss, improvisatsoon. Päris huvitav. Käisin täna kontserdil, kus mängisid kaks lahedat akordionimängijat Taanist - Rasmus Kjoller ja Bjarke Mogensen. Ise mängin Juta (akordion) ja Wei Liu'ga (kitarr) Wessmani Triot. See on lahe lugu, sinna mahub tehnikat, muusikat, ansamblimängu, palju värvikaid ideid ja karaktereid. Kaasaegne, aga kõlab üsna hästi. Käisin ka A. Petti improvisatsiooni-meistriklassis. Muusikalise ettekujutuse ja mõttekiiruse arendamine, iga noodi mõtestamine ja läbitunnetamine ja pilli valdamise laiendamine oleksid olulisimad märksõnad. Seda meetodit saaks rakendada tehnikaharjutuste juures, igal noodil, mida ma mängin peaks olema tähendus. Praegu on mul väga palju ideid. Ikka paremini, kaugemale, kõrgemale, edasi...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar