laupäev, 4. aprill 2009

"Aeg kulgeb igas ruumis erinevalt...erinevates jõuväljades..." I.J.M.E. või N.A.E

Panin tähele, et ajaga on võimalik manipuleerida - meil on teatav võim seda mõjutada. See on seotud mõtlemisega... ja eesmärkidega. On võimalik tohutult palju õppida või ära teha lühikese hetkega, aga sellele järgneb tavaliselt pikk vormitu vähem kontentreeritud aeg. See teadmine ei ole midagi uut. Minu tunnetuslik kogemus seisnes selles, et ...

Tõusin hommikul üles üsna väsinuna, sest olin hädas kevadväsimuse ja stressiga suurest kohustuste koormast. Voodis lebotamine ei ole kiirel ajal parim lahendus, sest organiseeritus aitab kindlasti efektiivsemalt olukorrast välja tulla. Olen leidnud enda jaoks meetodi, et tuleb tõusta "õigel", piisavalt varajasel ajal üles, tõesti tõusta ja virguda, et ei saaks kaduda või saaks tekkida režiimitunne. Päeva jooksul aga võib alati, kui tunned end väsinuna ja just siis, heita umbes paarikümneks minutiks puhkama. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Tõusin siis ühel hommikul üles ja ei tundnud end energilisena. Toimetasin üht-teist ja tunnid kadusid kui liivaterad sõrmede vahelt. Ühesõnaga just siis, kui oli vaja aega, tormas see tulistvalu eest ära.
Ühel hetkel jõudsin siiski kohustusteni, mis mul "kukil istusid". Ühtäkki oli aega keskenduda oma tegevusele, tajuda selle mõttekust ja tulemuslikkust. Kell liikus normaalses tempos (mis see veel on!?). Olin jõudnud õige tegevuseni ja olin käesolevas hetkes. Kuigi aega oli nüüd kolme tunni asemel üks, ei tundu see enam lootusetult lühike aeg.
Asjad tuleb võtta käsile ükshaaval ja teha kiirustamata. Suure ja peaspüsimatu ülesannete hulga organiseerimiseks olen kasutanud mitmeid võtteid. Esimene asi on kõige ülesmärkimine. Issi on teinud tähelepaneku, et laps kirjutab oma kodutööd päevikusse üles, siis juba ainuüksi selle tõttu tõuseb tema õppeedukus. Enamasti, pannud kirja oma kohustused, ei ole mul vaja enam ekstra märkmeid vaadata - need on peas, aga ometi on sellest abi.
Järgmine ja juba üsna ekstreemne viis on võtta üks paberileht ja märkida üles peensusteni, mida ma pean tegema. Alustades helista kontorisse või võta kodust CD toorikuid kaasa ja lõpetades kirjuta muusikajaloo referaat. Järjest kriipsutad tehtud asju maha ja lisad uusi juurde.
Päris tõsine on olukord, kui tuleb hakata päevade kaupa plaani koostama. Kolmapäeval pean jõudma lisaks tavalistele tegutsemistele ja harjutamistele kirjutada kontserdiarvustuse, neljapäeval õpin seminari, filosoofia kirjalikule tööle läheb mitu päeva (eeldusel, et materjal on juba loetud) ja nädalavahetusel puhkan või täidan mahajäämusi.
Kuna plaani autor olen mina, siis saan seda iga kell muuta ja jätan alati varuruumi, kui peaks juhtuma ootamatusi. Väsimus on piisav põhjus oma plaani muutmiseks, sest kui tahad pikemas perspektiivis kaugele jõuda, ei saa leppida magamatusega. Endasse tuleb suhtuda heatahtlikult ning südametunnistuspiinad on mõtetud, sest plaanist hälbimine ei ole kunagi maailmalõpp ja lõppude-lõpuks on kõik rangelt vabatahtlik. Olen ise võtnud endale eesmärgid ja tahan neid täita.

Kommentaare ei ole: