Loen jälle filosoofia kirjaliku töö jaoks ja leidasin huvitava lause. Teosest R. Rorty "Sattumuslikkus, iroonia ja solidaarsus" II osa alapealkirjaga "Ironism ja teooria" lk138-139:

Metafüüsiku /ehk "terve mõistusega inimese"/ arust on olemas mingi ülimuslik intellektuaalne kohustus tuua oma erimeelsuse kasuks argumente - argumente, mis lähtuksid suhteliselt vaieldamatutest eeldustest. Ironist arvab, et säärased argumendid - loogilised argumendid - on omas klassis küll väga head ja mõttearenduses igati kasulikud võtted, kuid lõppude lõpuks ei kujuta need endast siiski midagi enamat kui vahendeid, mille abil panna inimesi oma tavasid muutma, ilma et nad möönaksid, et nad seda teinud on. ;)