Ükspäev sadas nõiduslikult lund. Hästi laialt ja rahulikult, kuid maha ei jäänud midagi. See oli natuke hüpnotiseeriv ja selle vaatamine väga nauditav, vabastav ja puhastav. Olen kõik need päevad teadlikult või alateadlikult päikest oodanud, sest see on ainuke, mille olen suutnud välja mõelda, mis need sombused päevad helgemaks muudaks. Tahaks näha midagi väga sooja ja ilusat. Ja siis sadas lumi niimoodi... Igatahes võrreldav talviselt jaheda ja kauge päikesepaistega ja ime-tunne sinna juurde.
Päikeseigatsus on D-vitamiinipuudus - sööme rasvast kala! (seda peaks küll proovima) Hambaarst rääkis, et tervete luude jaoks on vaja D-vitamiini ja kaltsiumi, viimast saab kõige rohkem rohelistest lehtedest (salatid) ja natuke fluori, mida saab näiteks rohelisest ja mustast teest, et organism selle D-vitamiini ja kaltsiumi kätte saaks. Aga vältida tuleks happelisi asju, kusjuures puuviljad nagu sidrun tekitavad kehas hea aluselise reaktsiooni. Mul tekib juba natuke tahtmist jälle nende asjadega tegeleda, mis varem huvitavad tundusid... Ootan ikka seda kevadet!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar