reede, 15. jaanuar 2010
Piltilus
Muidugi räägin ma ilmast, mitte endast, nagu viisakatele inimestele kombeks. Jalutasin täna koju ja imetlesin valgeid puid tumeda taeva tauastal. Seal, kust tulin, oli taevas heledam ja kuhu läksin, järk-järgult tumedam. Sinakad ja lillakad toonid sekka. Mõnel pool puud heledamad kui taevas, teisal tumedamad, valgustatud ja valgustamata. Ja kõik oksad on härmas. Kui läheb selgemaks, siis ehk on homme päikest. Lummav. Oh, kui te oleks seda näinud! Aga vahest nägitegi...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Eva, kuidas Sa elad?
Tead, Sa kirjutad igast loodusest ja muust vargist, aga tegelt ma tahaks ainult PARIS Sinust lugeda. Et kuidas Sa siis koige selle sees ennast tunned ja kuidas laheb.
See, et Sa mind nii tihti kommenteerid, on mulle vaga tahtis. Isegi kui midagi erilist oelda pole. Lihtsalt niiiiiii vaga tahaks tagasisidet saada. Vahel tekib juba muhvi tunne, et "kirjad endale".
Kuidas teil Oldes laheb? Koik on samamoodi? JA Sul koolilopetamisega? Flooti ikka mangid?
Ja kuidas Tiinal laheb? Tunnen tast puudust...
Kutsuks Su kohvile, aga AUSALT, Vietnami kohv on jalk!
Lahme Indrekuga 26.veeb Indiasse ning teeme siis 10-paevase Vipassana labi, kus me kriipsugi raakida ega kellegagi suhelda ei tohi, jarelemotlemine kulub ara. Ja kuuks ajaks soidame Nepaali magedesse ronima.
Ja 30.apr on meil KOJUSOIDUPILET otse Tallinna!!!! (See inf on ainult lahedastele sopradele). Meil molemal on juba vaga suur igatsus!
Tervita kindlasti teisi muusikuid ka. JA kui Prita-Dana-Polina hooliks, siis ma kallistaks neid ka. Ausalt, mu sudames kull nad vahemtahtsaks pole muutunud!
Johannale tee uks plarakas musi.
Postita kommentaar