Imelikke teid pidi otsin turvalisust. See on vist praeguse eluperioodi juhtmôte. Rabelen ikka liiga palju ja sellepärast ei ole olukordadel isegi vôimalust paikasettida. Täna jäin rongist maha. See ju ärritab. On juba kaks korda juhtunud, et rong sôidab mul lihtsalt nina alt minema ja môlemal korral olen ma jut asju rahulikult planeerinud, et mul oleks aega ja siis tähelepanu minetanud. Kui ma meeletult jooksen, siis on asi küll noateral, aga enamasti jôuan ôigeks ajaks ja ikka peale. Viimane kord oli asi ka ôigeks ajaks tööle jôudmises. Valisin teise tee ja jôudsin napikalt, viis minutit enne tööaega Luzerni raudteejaamas, aga KKL on ju selle kôrval- olin ju siis jälle omas elemendis - kiiruga hihihii. Täna ei olnud mul sellist kiiret, aga tundsin siiski ärritust. Vaatasin rohtu. Suvi on. Aasad on lilli täis ja see on nii ilus. Tuletasin meelde suvevaheaja kontrastset rôômu ja just rahu. Pean ju millalgi end migratsiooniametisse organseerima (ehk jôuan siiski täna ôhtul), sellega on ju kiire ja ei tea, kas mul on kôik olemas. èlehomme on kontsert, kus mängin kaht lugu erinevate klaverimängijatega ning seal on siiski veel vaja hoolega harjutada, et kôik ônnestuks. Pluss veel kammermuusika, millega hakkasime traditsiooniliselt tôsisemalt tegelema viimasel minutil :D Traversot peaks ka mängima...