kolmapäev, 1. juuni 2011
Muredest ja rôômudest koob kirju ja reljeefne kangas. Elu pakub lakkamatult ôppimisvôimalusi ja isegi siis, kui juba tundub, et ainult tôstaks käed üles ja poeks liiva alla peitu, hakkab silma jälle midagi pônevat. Ma ihkan paljusid asju ja uskumatult palju nendest ka jôuab minuni. Uskumatult, sest isegi kui need juba käes, ikka veel ei usu, et see ongi see... äkki polegi?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar