Siin blogis räägin ma sellest, millest on vajadus kirjutada. Ehk siis oma elufilosoofiast ja lihtsalt sellest, mis mind hetkel huvitab.
esmaspäev, 6. juuni 2011
Minus pulbitseb nii palju sônu, mis tahaksid välja pursata, aga... Rahulik jôgi on elutoovam. Kannatlikkus, môistvus, hoolivus, vabadus, armastus, rôôm ja rahu. Selleks tuleb ületada kaljuseid mägesid ja sügavaid uduseid tumerohekaid orge. Me käime môlemad sealt läbi...
Võib võluda rooside haprus, nende värv ja aroom, aga mind veel enam nende vaprus, nende mehine iseloom.
Ehk olete näinud, kuis neist on üle käinud mustad pilvedehärjad, vihast üleni märjad, et neid maatasa sõtkuda, kuid nemad oma päid ei nõtkuta!
Siis oodake silmapilku, mil vihmad on aetud pakku ja päike taas ilmunud pilvede prakku: te näete küll väsimust puudel, kuid rooside naerusuudel vaid säravaid kastetilku!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar