Kodus.
Nii lihtne ongi.
Kuidas õppida olema lihtne? Ja usaldada, et minu soovid viivad mind sinna, kuhu ma tahan? Kas siis pole nii, et minu soovid ongi minu tahtmised?
Imelikul kombel hakkab see lihtsaks muutuma, mida ma elult ootan. Vähemalt, mida ma praegu püüan. Enam ei ole eesmärgid nii abstraktsed ja ma ei pea kellegi teise küljes rippuma kartes, et muidu olen out-is. Aga teinud ei ole ma veel palju. Nüüd ikka veel kõik alles algab. Liiguks justkui kogu aeg järjest lõpust alguse poole. Õpiks ma vaid kuulama. Vaatama. Iseendaga koos... elama.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
No nii, ma vist hakkan aru saama väikese koosviibimise vajalikkusest, mida Prita soovitas. Kutsutud on kõik. Kas kellelgi on ideid koha ja aja suhtes? Või millegi muu suhtes... Mina tahan tantsida. :) Ja tunda end lihtsalt hästi inimeste keskel.
Kas peoks on kunagi vale aeg? (Ma ainult sooviksin tagasihoidlikult, et see minu siinoleku ajal aset leiaks, hihii.)
Kalli! Oh, seda rõõmu, kui kõiki riburadapidi ootamatult ja ootamatumalt kohtama hakkan...
ewamaria
Postita kommentaar