esmaspäev, 6. detsember 2010
Ma tunnen, et olen imelik. Raske seletada. Ehk kodus, harjunud ümbruses oskan ennast paremini hinnata. Näib, et ma vajan inimesi. Nendega rääkida on nii tore. Ma ei jaksa olla positiivne, et öelda, et jaa, mulle kangesti meeldib Šveitsis. Praegu pole ma mitte milleski kindel. Naljakas periood minu elus. Kuidagi mitteminulik. Avastasin paar minutit tagasi, et juba üheksa päeva pärast lendan koju. Ma polnud seda varem märganud. Mõned asjad tuleks enne ära teha...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
4 kommentaari:
Võõras kultuuris kohanemine pidigi käima etappidena. Ning kõige kriitilisem aeg pidi olema esimese poolaasta lõpus. Kui see üle elada, siis läheb lihtsamaks.
Aga tore, et sa varsti kodus oled ja emakeeles suhelda saad! :) Ent oleks suhteliselt tavatu, kui sind ei tabaks siin pärast nii pikka eemalolemist mõõdukas kultuurišokk. Ole igaks juhuks valmis.
Aitäh, Dana!
Mulle tundub, et ma olen ka oma blogi üks parimaid lugejaid. Teen seda igatahes tunduvalt tihedamini kui kirjutan. :)))))) Aga ma vabandan end välja sellega, et ma olengi praegu imelik.
Mul on väga hea meel koju jöuda. Olen natuke sellele möelnud, et ehk ma tulen tagasi ja köiskan käed avali, et ma olen nüüd siin!!!... aga käigil on oma elu ja kiired asjad ajada, mis on loomulik ja avatud käed jäävad pettunult natuke liiga tühjaks. Nightmare! On kindlasti palju paremaid variante.
Aga selle üle röömustan ma täna küll, et registreerisin end 18. detsembriks jälle fotoretkele Kolga-Aablasse. Lahe-lahe-lahe
Igatsen köiki kallistada!
ewamaria
Imelikkusega seoses. Esiteks, sa pole kunagi näiteks minu jaoks imelik tundunud. Teiseks, mul on miskipärast koguaeg meeles, et K. peab väga imelikkusest lugu. Ja kolmandaks, imelikkust on vaja, vist selleks, et kõik ei lahustuks beežikas-halliks massiks.
Ma olen ka kahe käega imelikkuse poolt! :) Pealegi tähendab imelikkus sisuliselt ju ainult seda, et inimene ei mahu ettenähtud kasti või ei sammu juba sissekäidud radu. Mis saakski ses halba olla.
Postita kommentaar