Mul oli täna filosoofia kontrolltöö. Ma ÕPPISIN selleks (ennekuulmatu! tavaliselt loodan loomuliku intelligentsi peale). Lugesin siiski ainult seda, mis mind huvitas...ja see tekitas asjakaugeid, kuid huvitavaid mõtteid.
Mõtlesin meeste ja naisete vahelistest suhetest. Selleks tuli impulsse minu sõpradelt ka. Ja massöörilt. Ta ütles, et mul on palju hirme. Nüüd ma siis otsin neid ja mõtisklen, kas need on reaalsed.
Kui kellelegi end avada, on alati risk, et sind kasutatakse ära, jäätakse maha või mõistetakse valesti. Ma olen (eriti meesterahvastel) märganud hirmu end siduda. Nad on pigem valmis sind ära kasutama. Küllap siis tuleb ise ka käituda vastavalt. Ma ei taha loobuda avatusest ja usaldamisest, sest see on üks eemaldamatu osa minu olemusest. Vastupidi olen veendunud, et igas suhtes tuleb säilitada oma mina. Minu mina on minu flöödimäng, trennid, eksperimendid söömisega, vabadus kõigist ja kõigest eemalduda lühikesteks perioodideks, avameelne suhtlemine, laiendatud arusaam heast ja õigest (minu oma metafüüsika). Võib-olla homme on need asjad teised, kuid midagi alati on päris minu mitte meie. Kui ma mingi suhte tõttu sellest peaksin loobuma, siis olen ma kaotanud iseenda ja kui suhe lõppeb, on maailmalõpp.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar