Mult küsitakse viimasel aja kuidagi tihti, kuidas mul läheb. Vastata on keeruline. Ma ei oskagi. Midagi nagu väga valesti või halvasti polegi - järelikult läheb hästi .-) Aga tegelikult on mul nii nagu Kadri kirjeldab: ei ole aega mõelda järgi. Enesetunne on kõikuv, aga millegipärast olen viimasel ajal rõõmsam. Mulle öeldakse, et ma säran.
Mul on nii hea meel, et te olemas olete, mu sõbrad! Kui mina olen muutunud liiga asjalikuks, siis te oskate minust välja meelitada naeratuse ja soojuse. Üks kallistus või huvitatud küsimus annab väga palju.
Elan mitmes rollis ja see tekitab mulje, et olen mitmes kohas korraga. Teisalt muidugi ka oma märkmiku lugemine, kus tegevused istuvad üksteise peal. Kui üks ära kaob, siis on teine kohe asemel. Tegelikult olen leidnud rohkem aega enda jaoks. Ja oma unistuste jaoks. Jälle on nii, et kui oma üksildasest harjutusklassist või arvuti ekraani tagant välja saan, siis tahan kergelt suhelda ja naerda, kasvõi ainult sisemiselt. Jah, ma teen praegu päris palju seda, mida tahan. On olnud piisavalt aega ja vabadust asju loogilise lõpuni teha. Eks näis, kuidas edasi... aga tuleb järgi mõelda
Ma arvan, et see on olnud minu elu parim oktoobri lõpp. Tavaliselt kipub masendus peale.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
nojah, mul on ka parim okt lopp, mida "uldse m"aletan :) Aga mis Sulle niii h"asti siis k"ull mojub? K"aib Su elus keegi s"udames kollamas? Voi oled oppinud millestki loobuma? Voi oled midagi muud oppinud? Voi lihtsalt on tunnetes mingi hari? Sealt voib ebamugav laskumine tulla. Heaolu saab stabiilne tunne ka olla. Tunnen seda!
Ja mitu rolli: oi, see peaks Sulle sobima k"ull. Sa ju 2 jalaga maa peal, Sind lohki tommata ei saa. Huvitavus ja ornad maav"arinad kuluvad Sulle alati "ara!
Ja muidugi Sa s"arad, see on Sulle v"aga omane. Aga midagi ei juhtu, kui vahel pilve taga ka oled. "Ara siis arva, et Sinuga midagi kohe halvasti on.
P"aikes ja soojust Sulle! Mul on, mida teile saata!
mu südames on alati keegi. Või isegi mitu, aga alati ükshaaval. Isegi, kui elus ei ole. Aga ma ei ütle, kes.
Mulle sobib hästi ise oma elu planeerimine, mitte kellast kellani. Olen ikka millesti loobunud. Enamalt jaolt om kohusetundest selle ees, mis ei ole mulle väga tähtis või pole minu mure. Aga ees on veel pikk tee.
Ma ei käinud eelmine nädal erialatunnis ja harjutasin seda, mis oli mulle oluline (kusjuures keskmiselt tõesti viis tundi päevas - vähemalt poole rohkem kui tavaliselt). Alguses oli kõik ilus, aga nii kui eriala tund (nagu ikka liiga vara) ohtlikult lähedale tuleb, kipub toon kaduma ja harjutamises ei ole seda rahu, mis enne. Üle jala ja põhjalikult läbimõtlemata harjutamine ei too palju kasu.
Tead, Kadri, ma tulen võib-olla sulle varsti järgi ja võtan mõneks ajaks aja maha ja harjutan eraldatuses nii kaua, kuni mul tekivad küsimused, millele ma enesest vastust ei leiaks. Siiamaani on ikka asi selles, et ei jõugi vastseid otsida. Kogu aeg peab kuidagi järjepeal olema.
Ega sinu lahendus pole ka ainuke võimalik, aga midagi tuleks teha ja sina annad eeskuju ning inspiratsiooni.
Päike ja soojus kuluvad siia sombusesse ilma väga ära. Näed, ega ma väga enam säragi, kui nii edasi läheb. Aga see oli hea tunne ja mitte tekkinud mingi sündmuse või muu põhjal, vaid loogiliselt. Nii et see võiks olla stabiilne ning ma püüan seda edasi.
Mis sa nende maavärinate kohta ütlesid on küll tõsi. Kui neid ei ole, siis ma kipun neid ise tekitama. Elu ei saa ju olla igavalt üksluine!
Seiklusi sulle!
ewa
Postita kommentaar