Väljas on juba paar päeva aeg-ajalt külmakraade. Mulle meeldib puhtus ja kargus, mis sellega kaasneb. Kui mul oleks müts, siis oleks päris hästi.
Üks hommik paistis päike imeilusasti. Oranžika varjundiga ja madalalt nii otse silma, et seda märkamata jätta polnud võimalik. Sel hommikul paistis päike meie tuppa sisse või vähemalt nii näis, sest tegelikult on aknad lääne poole. Valgus peegeldus tagasi naabermaja aknalt, peaaegu 180 kraadi. Seda juhtub harva, sest tavaliselt sellist nurka ei teki.
Mõnikord paistab päike meie tuppa läbi maja teise toa aknast. Mul on eriline nõrkus valguse vastu. Kui valin näiteks, kuhu kohvikusse minna, siis enamasti määrab valgus minu jaoks õdusaima paiga. Suvehommikuti umbes kell 5, paistab päike mere poolt põhjaaknast. Olen harva siis üleval seda märkama, aga kui olen, siis tundub see nagu unistus või muinasjutt. Enamasti on siis ka väga vaikne.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
P"aiksetous ja loojang tekitab inimeses teatud hormoone. Ela, inimene.
Ja ilu on ikka ainult puhastes lihtsates asjades. Pohjamma valgust siin maal ei leia.
Olin u 4 p"aeva "uhe Kashmiri poisiga sober, tema maal on ka 4 aastaaega ning tead kui tore oli r"a"akida, kuidas hommikuti ei taha k"ulma p"arast voodist v"alja tulla voi kuidas lumi "o"osel sajab. Me vajame omasuguseid inimesi, kes meiega ilumeelt jagavad, kas pole?
Su s"udamega on k"ull koik korras, kui seda imetleda suudad. Vot.
aitähh, Kadri
Postita kommentaar