*inspireeritud oma vennast
Arvan oma üliõpilaselu seaduspärasusi jälgides, et see ei päästaks midagi, kui mul on rohkem aega, sest tõsiselt võtame asja kätte ikka enne viimast minutit. Natuke individuaalne on erinevate inimeste "enne"-tajumine s.t. kui kaua aega ette hakkab mõjuma tähtaja lähedalolek. Kui mul oleks kümme elu, siis lahendaksin probleeme, mis mul on täna, tõenäoliselt ikka ainult viimases. Seega pole üldse paha, et mul polegi võimalust raisata ülejäänud üheksat mõttetuste peale, sest mis oleks nende elude mõte? Pealtnägijas ütles üks täistatoveeritud mees, et tal on ju ainult üks elu, miks siis mitte sellega midagi huvitavat teha. Minu jaoks tundus just nimelt imelik, et kui sul on ainult ÜKS elu, siis miks peaksin tegema midagi sellist. Issanda loomaaed on kirju.
Õppimine ja arenemine ei lõppe enne, kui tuleb maailmalõpp. Või kellegi subjektiivne lõpetatus. See tunnetus on elu mõtestatuse oluline osa.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
mulle hakkaks tähtaja lähedalolek mõjuma juba kuskil kolmandas elus, kui omaksin kümmet elu. ma arvan, et see on tüüpiline. või siis isegi mõnel määral nohiklik, kui vaadata asja kooli kontektsis. aga sul on õigus - kõik need üheksa elu lööksin lihtsalt lulli. istuksin ainult kohvikutes, pikutaksin, jooksin kohvi, saadaks sõnumeid... see teeb juba umbes 630 aastat ainult kohvikutes istumist, pikutamist, kohvi joomist, sõnumite saatmist...
kümnenda elu lõpus hakkaksin eksamiteks valmistuma. nii et tegudeni jõuab tõesti alles lõpus. inimene on oma loomult laisk.
Postita kommentaar