Olen haige :)

Olin täiesti kindel, et mul pole palavikku. Enne ei mõõtnud ka, kui õhtul enne vaba päeva. Rohkem selleks, et issile kinnitada, et mul pole palavikku. Aga võta näpust. 37.1. Sellist palavikku ma üldse ei tunne. Pea oli veidi uimasem küll ja tunned, et kurgus on põletikku, järelikult loogiliselt võttes võiks ju olla ka. Tavaliselt hakkan tajuma palavikku alates 38,... ja 39,...-40,... oleksin meelsasti voodis.

Mängisime täna Jutaga (akordion) ja ühe hiinlasest kitarristiga (piinlik küll, aga nime ma ei oska öelda) kammeransamblit. Ta ütles, et tal on väga head rohtu. Hiinast. Huvitav oleks küll proovida. Saame jälle reedel kokku, aga ta ütles ka, et siis on juba hilja - haigust palju raskem välja ravida. Soovitas ka keeta 10 min purustatud ingverit coca-cola's. Miks just coca-cola? Ma pole kunagi kuulnud, et see kasulik oleks. Selle peale lubas teha veega ja apelsinikoori ka juurde lisada.

Proovisingi siis seda retsepti. Väiksed õde-vennad olid sealjuures väga huvitatud. Sõid paljast ingverit: väga kibe oli, aga püüdsid head nägu teha ja "kõvad mehed" olla (kunagi oli neil selline mäng ka, et panid vorstile kanget sinepit nii palju kui kannatasid, endal pisarad silmas, aga kiitsid, et väga hea oli). Pärast said lohutuseks peale apelsini, mille koori mul vaja oli, ja võilille-ekstraktiga mett ka. Nad oleks mu sidrunid ja küüslaugu ka pitslisse pistnud, aga...kes meist siin haige on!?! Tegin endale vist liiga kange leotise, aga jõin ära. Kurgule ja enesetundele mõjus küll hästi.

*Ma võin veel nalju rääkida väikeste kohta. Ükskord mu kaheksa-aastane vend esines resoluutse noodiga: Mis sest, et mul kõht täis on - ma söön ikkagi nii palju, kui ma tahan! ja tõstis järjekordse portsioni ette.