Siin blogis räägin ma sellest, millest on vajadus kirjutada. Ehk siis oma elufilosoofiast ja lihtsalt sellest, mis mind hetkel huvitab.
teisipäev, 9. detsember 2008
See eelmine oli siiski hõiskamine enne õhtut - nüüd ütles mu arvuti üldse üles. Keeldub käivitumast. Alustab üsna reipalt, kuid sureb välja haleda häälitsemisega. Vaeseke, nii äravaevatud teine. Olukord maailmaturul on katastoofihõnguline.
Võib võluda rooside haprus, nende värv ja aroom, aga mind veel enam nende vaprus, nende mehine iseloom.
Ehk olete näinud, kuis neist on üle käinud mustad pilvedehärjad, vihast üleni märjad, et neid maatasa sõtkuda, kuid nemad oma päid ei nõtkuta!
Siis oodake silmapilku, mil vihmad on aetud pakku ja päike taas ilmunud pilvede prakku: te näete küll väsimust puudel, kuid rooside naerusuudel vaid säravaid kastetilku!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar