Sellel aastal jõudis kevad eriti vara

Lendamine on hõljumine õhus aga hoojõud hoiab sind liikumises. See kulgeb nagu helid katkematult-katkematult tuksleva pulsatsiooniga. Kas varsti hakkavad ööbikud jälle hüüdma nagu ühel aastal? Siis ei saa enam magama minna ja öö muutub päevaks ja päevased toimingud hääbuvad öiselt hurmava võlumaalima ees. Siis lihtsalt hakkad minema mööda pimeduses tumedatena kumavatest puudest ja läbi sooja ja sumeda õhu. Selles on sädemed nagu külmanaelad, et võiks sündida tulevoona tants ja kiirus ja ühtekuuluvus Sinu ja kõige ümbritsevaga. Siis ei ole vaja kuhugi minna, vaid olla siin ja seal ja vahepeal. Vari on varju kõrval ja ümber ja peal ning valgusele jääb vähe ruumi. Aga ta silkab ringi ja vallatleb kerglasena teiste ümber - vabana, sest praegu ei ole veel tema tund. Vastu koitu hakkab ta hajuma, siredates jäsemetes vaibub ülemeelikus ja ta laotab end kastepiiskadena maa üle puhkama. Ja uinununa ei näe me enam päikese puhkemist. Kirgas valgus saadab vaid õnne ja lahkust meie unenägudesse.