Tulin koju ja asusin oma kohustuslikke asju tegema. Filosoofias tuleb reedeks kirjalik töö teha. Mõtlesin siis arvuti käivitamise peale - noh, viimane kord, kui ma tema poole pöördusin, ei suutnud ta mind aidata. Aga mõnikord, eriti tehnikaga seoses, lahenevad asjad iseenesest. Vajutasin siis käivitamisnuppu ja ootasin põnevusega, kuigi tegelesin samal ajal asjade lahtipakkimisega. Kontrollisin igaks juhuks, ega mu vend pole oma lap-topi kaasa võtnud, et võiks seda alternatiivina kasutada. Minu arvuti häälitses jälle reipalt, aga siiani töötas ta ka eelmine kord. Loeb mingeid numbreid u 45 tuhat ja siis....läks edasi!!! ja avas arvuti!!! ja TÖÖTAS.
Surfasin veidi internetis, lugesin maile ja mõtlesin oma plaane ja mõne aja pärast järsku avastan, et klaviatuuri ei olegi. Kuidas ma ilma niikaugele olen saanud? Siis muidugi edasi tundsin iga asja juures teravalt selle puudumist. Kõigepealt läks alumise arvuti klaviatuur rivist välja - issi vahetas meie omaga ära, siis töötas (võib olla oleks minu meetodit võinud kasutada - aega on selle kiire asjaga, hakkab ise tööle). Siis ütles mu teise venna arvuti klaviatuur üles ja seekord põhjalikult, nii et ta kasutab minu oma (minu oma on see arvuti lihtsalt selle pärast, et kõigil teistel seal toas on oma arvuti - vaat, kuidas rikkus kaela sajab!).
Leidsin, et esialgu mul polegi kirjaliku töö juures arvutit vaja ja lülitasin välja. :)
Kas sellest peaks järeldama, et maailma majanduskriisist hoolimata, pole mul häda midagi?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar