Ma vahel mõtlen väga mõnusa ja hea tundega sellele, et mul on nii toredad sõbrad seal Eestis. Nii isikupärased, säravad, nii mõnusad koosmõtlemiseks, koosolemiseks, koostegemiseks - igaüks omamoodi just nii, et minu erinevad küljed saavad teiega viibides vaheldumisi esile tõusta ja kulissidesse peituda. Ma olen teie üle lausa uhke! Ainult, et...
millegipärast on suhtlemine kidane. Hm... Kas ma olen tõesti nii kadunud?
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
7 kommentaari:
Ei ole miskit kadunud! Ainuke vahe siinolemisel ja sealolemisel on ju see, et me ei näe Sind füüsiliselt, aga mõtetes kummitad Sa pidevalt :)
Aitäh, Evelyn!
Ma vist olen liiga paljunõudlik, et tahan veel teiega rääkida ka... ;)
Jajah, muudkui tahad siin tähelepanu keskpunktis olla :)) Aga mina ootan Sind küll täiega tagasi, et musitseerida ja minu pool klaasi veini juua :P
Ja näe, esimese asjana, kui pärast Olde mängu koju jõudsin, oli arvuti käivitamine. Ning uurisin kohe, kas oled miskit komminud ;)
Oi, aitäh!!! Evelyn! Seest läheb soojaks kohe. Usu mind - tunne on vastastikune. Aga näemegi juba kuu aja pärast - tlen 15. sept.
:D
Kalli, kalli!
Ma loen ka su blogi piinlikult tihti ;)
Igatahes oluliselt tihemini, kui sa kirjutad ;)
Postita kommentaar