Täna võtan siis põrandalt suure sinise kohvri, mis juba mitmendat päeva näljasena põrandal on lösutanud ja asju ahnitsenud. Lõpuks, olles mõnegi mõtetuse jälle välja oksendanud, tõmbas ta oma irevil naeruhambad risti ja on valmis minuga kaugele maale reisima.
Teate, kui palju asju ma olen viimase paari nädala jooksul ära lõpetanud! Tänagi veel sõitsin läbi pool linna: viisin laenatud asju raamatukokku, oldesse, seiklesin raha vahetada, nägin pea möödaminnes kalleid mahajääjaid ja ka tavalisi inimesi bussides, trammides, kes ikka oma igapäevast elu elavad... Kontrolle ei kohanud ühtegi - laupäev - raporteerib värske jänes minu kuues.
Kuna minu tähelepanu hetkel väga avatud küsimusega, mis on minu jaoks oluline - ei, päriselt MINULE oluline, siis tundsin iga asja lõpetamise juures selgeid tundeid. Mida vähem aega oli jäänud seda selgemalt tundsin, kes mulle eriti lähedane ja kellega peaks veel paar sõna jõudma vahetada. Eriti selgeks muutus pilt pärast väsimusest läbivegeteeritud päeva hilisööni Polina ja tema sõbraga kohvikus juteldes. Täpselt seda oligi mulle vaja, et jälle tegutsema ja rõõmsamaid tundeid tundma hakata. Aitäh, Polina, mind kutsumast!
Järjest selgemaks muutus merevajadus. Alati olemas, kindel, kodune, sügav, ilus ja erinäoline. Iga vähimgi võimalus läksin veepiirile jalutama. Ja kuna väiksematel tekkis talisuplemise mõte, siis ma võtsin ka ideest kinni meri terve kehaga ära katsuda. brrr, külm, aga mõjus väga hästi.
Kahe tunni pärast asume teele. 0.30 bussiga Riiga, 11.30 lendame Rooma, veedame mõned tunnid soojas, huvipakkuvas ja toredalt teistsuguses linnas ning kella viie paiku rongiga edasi Perugiasse. Kohalejõudmine ja liivumine ehk liiva kaevumine ehk katus pea kohale ja kooli nägu näitama. Kavatsen kõigepealt nädalaks puhkama minna, nii palju kui vähegi võimalik ja siis.... läheb põnevaks. Ideed ja plaanid ja katsetused.
Aga see kõik on alles väga ebareaalne ja tajumatu. Praegu olen ma veel nii füüsiliselt kui mõtetega siin. Õnneks on kõik otsad sügavrohelise kurbuseta maha silutud. Mõned tõstan tagasi tulles maast jälle üles ja mõned asenduvad uute tegemistega. Järgmine kord siia keskkonda sattudes, on mul juba palju uusi muljeid ja emotsioone.
Elage ainult hästi, mu kullapäikesed!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar