"Vabandust, aga mul on veel üks küsimus."
"Sellepärast ei ole vaja vabandada. Selleks sa ju siin oledki."
"Hästi. Minu küsimus on: mis rolli siis Eeva kogu selles loos mängib?"
"Mida tema nimi tähendab?"
"Siin kommentaarides on öeldud, et see tähendab ELU."
"Mitte - NAINE?"
"Ei, nende kommentaaride järgi küll mitte."
"Sellest nimest on aru saada, et loo autorite jaoks ei olnud Aadama kiusatus seotud ei seksi ega iha ega kiindumusega oma naise vastu. Aadama viis kiusatusse elu."
"Ma ei saa aru." /.../
"Ma püüan sind panna maailma nägema nii, nagu nägid seda nood mitte-põlluharijatest inimesed - nende jaoks on rahvastiku kasvu kontrolli alt väljumine alati oluline mure. Jämedalt öeldes, kui ühes karjakasvatajate rühmas on viiskümmend meest ja üks naine, ei ole populatsiooni plahvatuslikku kasvu karta, aga kui seal on üks mees ja viiskümmend naist, siis on varsti häda käes. Inimesed on inimesed ja viiekümne ühe karjakasvataja asemel on varsti sada."
"Nõus. Aga ma ei saa ikkagi aru, mis sellel Esimese Moosese raamatuga pistmist on."
"Kannatust. Tuletame meelde, kes selle loo autorid olid - nad olid karjakasvatajad, keda põlluharijad põhja poolt kõrbe poole ajasid. Miks oli kõrbepoolsetel vendadel vaja neid kõrbesse suruda?"
"Nad tahtsid nende maa üles harida."
"Jah, aga mispärast?"
"Aa, nüüd ma taipan. Neil oli vaja kogu aeg järjest rohkem sööki kasvatada, et oma järjest suurenevat elanikkonda ära toita."/.../
"Millele need inimesed siis "jaa" ütlesid?"
"Hmm. Ma hakkan vist aru saama, midagi hakkab ähmaselt kumama."
"Mõtle selle peale: semiidid, nagu kõik rahvad, kes polnud põlluharijad, pidid meeste ja naiste arvu hoolega silmas pidama. Kui mehi oli üleliia, siis see populatsiooni stabiilsust ei ähvardanud, aga kui naisi oli liiga palju, oli asi tõsine. Kas mõistad?"
"Jah."
"Aga semiidid panid tähele, et nende põhjapoolsete vendade jaoks polnud see üldse tähtis. Kui inimesi sai liiga palju, ei tundnud nad selle pärast mingit muret, vaid tegid lihtsalt uudismaad juurde."
"Jah, ma saan aru."
"Või vaata asja sellest küljest: Aadam ja Eeva elasid jumalate heldust tundes aias kolm miljonit aastat ja nende kasv jäi äärmiselt tagasihoidlikuks. Jätja arusaamise kohaselt peabki see nii olema. Neil, nagu kõigil teistelgi Jätjatel, puudus vajadus võtta endale jumalate privileeg ja hakata otsustama, kes peab elama ja kes surema. Aga kui Eeva andis Aadamale selle otsustamiseks tarkuse, ütles Aadam: "Jaa, ma mõistan, nüüd ei ole meil enam vaja jumalate heldusest sõltuda. Nüüd otsustame meie selle üle, kes peab elama ja kes surema ja võime luua maailma, mille kogu heldus kuulub ainuüksi meile. See tähendab, et ma võin öelda "jaa" Elule - kasvada ilma igasuguste piiranguteta." Siin on sul vaja mõista, et Elule "jaa" ütlemine ning hea ja kurja tundmise tarkuse vastuvõtmine on ühe ja sama sündmuse kaks poolt - just niimoodi räägitaksegi seda lugu Esimeses Moosese raamatus."
"Jah, need on väga peened seosed, aga ma usun, et saan aru. Kui Aadam hea ja kurja tundmise puu vilja vastu võttis, andis ta järele kiusatusele elada piiranguteta. Sellepärast sai tegelane, kes talle õuna andis, nimeks Elu.""