Olen peaaegu lõpus ehk tagasi alguses.
Olen varjatud valguses.
Hommiku ja õhtu harduses.
Olen päikeses ja vihmas ja värskes saunavihas.
Olen merede ja järve vetes.
Olen armastatud inimeste kätes.
Olen tuultes ja naiste huultes, mõnede mõtlejate meeltes.
Olen iseenda jalgades, oma silmades ja kõrvades.
Ja üle kõige olen nendes teedes ja just praeguses reedes.

Inimesele on vaja aeg-ajalt ka midagi enamat kui maailm või ta ise.

Kristjan Puusild

Ma imetlen seda inspiratsiooni!!! Kus on pingutus, seal on ka tulemus. Isegi, kui see on midagi ootamatut ja etteaimamatut ja mõnikord tekibki rohkem lisaväärtust, kui ratsionaalset tulemust ennast. http://elujooks.tumblr.com/ Lugege ja imestage...